Täna hommikul ärgates polnud meil õrna aimuga, kas saame sheepfactory töö või ei. Probleem oli selles, et novembri algusest on meil kindel töökoht olemas, kuid kuna lambafarmi töö kestab kusagil 14 päeva, siis võib juhtuda, et novembrikuisele tööandjale Mike´ile see ei sobi. Kuna Mike pole aga juba 3 päeva ühelegi kõnele vastanud, siis kippusid mõlemad tööotsad vastu taevast lendama. Täna Aussijobis oli Anissa jutt konkreetne - ta peab lambafarmi meie asemel kedagi teist saatma, kuna enam ei kannata oodata. Küsisime paar lisatundi, et ise uuesti Mike´iga ühendust otsida. See ei andnud tulemusi ja armuaeg hakkas otsa saama... Sammusime juba nukralt Aussijobsi Anissale teatama, et loobume lambafarmi tööst ja loodame, et Mike ikka võtab meid enda juurde. Kuid siis helises telefon ja Mike ütles, et pole hullu, kui me 5 päeva hiljem alles tuleme. Seega võib nüüd tõdeda, et võttis aega ca poolteist nädalat, et saada 2 töökohta ühe jutiga. See on kuradi hea tunne, et lõpuks saab hakata teenima valgele mehele kombekohaselt (seda küll neegritöid tehes, aga raha on hea).
Lambafarmi töö algab 25. oktoobril ning töökoht asub Perthis rohkem kui 1000 km kaugusel põhjas, täpsemalt Coral Bay lähistel. Asukoht pidi olema lihtsalt lummav, saame hakata pärast rasket tööpäeva ookeanis ujumas käima ja raske on midagi paremat praegu ette kujutada. Seega alustame sõitu põhja laupäeva hommikul, ööbime kusagil tee peal ja pühapäeval oleme kohal. Kui seal töö tehtud saab, põrutame 700 km tagasi lõunasse ja siis veel 100 km sisemaale teisele tööle - vilja katma. Raisk, elevus on sees nagu väikestel poisikestel, kes prahi hulgast vana Maaja on leidnud.
No comments:
Post a Comment